Parmasto kasutab spreivärve, mängides nendega macroflexi peal. Ta loob vahtplastist erinevaid pindu, modelleerides seda veel omakorda kile või hoopis mullikilega. Nii tekib huvitav koralli meenutav pind, või näiteks hoopis rahulik sile voodilina meenutav moodustis. Kontrasti annab ta nendele pindadele just erinevate, üldjuhul neoonvärvides spreivärvidega. See jätab silmakriipiva toonilahenduse. Just nagu see oleks loodud arvutis. Kontrastsed tööd on kõrvuti rahulikumate ja siledamatega. Seega tehniliselt oli väga huvitav kõiki ta töid vaadata. Kunstnik teeb enamasti seeriaid, kuid näitusel oli ka 1 üksikteos.
Selle näituse kohta võib jällegi öelda, et ei olnud otseselt minu maitsele, aga mulle meeldis, et iga tööga tekkis uus avastamisrõõm, et mida on kasutatud selle tegemiseks. Kindlasti oli tegemist millegi sellisega, mille peale ma ise ei oskaks kunagi tulla. Väga originaalne.
Pildid varastasin Elisabethilt.
No comments:
Post a Comment