Kunstnikud, kelle töid näha sai olid AES + F, Tobias Bernstrup, Billeneeve, DeStudio, Gottfried Helnwein, Toomas Kalve, Laurentsius, Peeter Laurits, Kris Lemsalu, Mark Raidpere, Ene-Liis Semper, Andres Tali, Anton Vill, Toomas Volkmann, Winny puhh.
Kuraatorid on Eha Komissarov ja Kati Ilves.
Nonii. See näitus tekitas hoopis teistsugused emotsioonid. Saali sisse astudes sain kohe vaimustuse osaliseks. Kaks sõna: Gottfried Helnwein. Ma olen suur fotograafia fänn ja mu absoluutsed lemmikpildid on sellised, kus pilt suudab tekitada rohkem tundeid/emotsiooni, kui ise väljendada oskad.
Helnweini ühel sellistest piltidest oli kujutatud väikest tüdrukut, kes oli poolenisti verega kaetud. Ma ei oskagi sõnadesse panna seda, mida öelda tahaks. Vägivald, psühholoogiline hirm olid esimesed mõtted, mis tekkisid. Kindlasti ei pea ma neid positiivseteks, aga kunsti seisukohast vaadatuna mõjub selline teema hästi.
Ma olen internetis liigeldes tähele pannud, et paljudele meeldib väga Helnweini "The Golden Age I" seeria. Pildid Marilyn Mansonist. Mulle meeldivad ka. Väga meeldivad. Neid nähes meenus kohe üks teine kunstnik, kellel on selline seeria: http://bandofvidd.com/theartofvidd/ Ma ei oska jälle kirjutada, miks meeldib. Lihtsalt meeldib. Vaatan peale ja tean, et see mõjub mulle hästi.
Sellel korrusel oli veel põnevaid asju. Näiteks üks videoinstallatsioon. Videotest ei tea ma eriti midagi, aga see oli lahe. Anton Villil meenuvad kaks maali. Ühel oli sünnitav mees - see tekitas meeletu sensatsiooni mu klassivendade hulgas. Minu jaoks seal midagi otseselt rõvedat ei olnud, aga ma nägin selles maalis kui meeste ja naiste võrdsustamist ja füüsiline võrdsustamine ei ole minu arvates aktsepteeritav. Teine maal oli mutantsilmaga beebi. See tuletas mulle meelde, et viisin ennast hiljuti kurssi sellise asjaga nagu heterokroomia, mis tähendab, et inimesel on kumbki silm erinevat värvi. Põnev teema.
Pilte ka:
No comments:
Post a Comment