Elektromagneetilise näitusesaali astudes tuli kohe vastu kirgas punane värv seintel ning veelgi kirkamad värvid lõuenditel. Töid vaadata oli põnev, pikemal uurimisel võisid leida hoopis muud, kui alguses märkasid. Enamus lõuenditest olid kaetud paksu õlivärvikihiga. kuid oli ka näiteks teatrikostüümi kavandeid, joonistatud söega. Kogu ruum mõjus ühtse haarava tervikuna. Põnev oli näha eesti autorite töid prantslaste ja ka teiste põhjamaa riikide nimede kõrval. Ise modernismi ei armasta, seega jättis näitus mu veidi ükskõikseks aga siiski oli mõnus ja vaheldusrikas. Ja värviküllane.
No comments:
Post a Comment